Laps puhkeb ootamatult nutma, vihastab, keeldub koostööst või ei suuda enam rahuneda? Mõnikord tundub, et täiesti tavaline olukord põhjustab väga tugeva reaktsiooni. Ka lapsevanem võib sellisel hetkel tunda end abituna.
Tugevate emotsioonide taga võivad olla ärevus, väsimus, sensoorne ülekoormus või lapse eneseregulatsiooni eripärad. Koolitusel õpime märkama lapse kasvavat pinget, mõistma võimalikke vallandajaid ning reageerima viisil, mis aitab last toetada ja rahunemist soodustada.
Räägime, mis võib jonnihoogude, keeldumise ja emotsionaalsete plahvatuste taga peituda. Tutvume praktiliste rahunemisvõtete, mängude ja harjutustega ning vaatame, kuidas kujundada kodus lapse vajadusi arvestavat toetavat keskkonda.
Mida see koolitus teile annab?
Lapse tugevate emotsioonide mõistmine
Mõistate paremini, miks laps võib ootamatult vihastada, nutma puhkeda või koostööst keelduda ning millised vajadused võivad tema käitumise taga olla.
Ülekoormuse varasem märkamine
Õpite tähele panema ärevuse, väsimuse ja kasvava pinge tunnuseid ning võimalikke olukordi, mis võivad tugevaid reaktsioone vallandada.
Kindlam tegutsemine keerulisel hetkel
Saate teada, kuidas täiskasvanu saab last emotsionaalse plahvatuse ajal toetada ja millised reaktsioonid võivad aidata rahunemisele kaasa.
Praktilised rahunemisvõtted koju
Tutvute mängude ja harjutustega, mis toetavad eneseregulatsiooni, ning ideedega, kuidas luua kodus rahulikum ja lapse vajadusi arvestav keskkond.
Millest räägime?
Mis peitub jonnihoogude ja tugevate reaktsioonide taga?
- Miks laps võib keelduda, vihastada või reageerida olukorrale väga tugevalt
- Millised vajadused ja raskused võivad käitumise taga peituda
- Kuidas mõista lapse reaktsiooni ilma seda ainult halva käitumisena tõlgendamata
Ärevus, ülekoormus ja eneseregulatsiooni eripärad
- Ärevus, väsimus ja sensoorne ülekoormus kui võimalikud vallandajad
- Kuidas märgata kasvavat emotsionaalset pinget ja ülekoormuse tunnuseid
- ATH ja teiste arenguliste eripärade võimalik mõju eneseregulatsioonile
Kuidas last emotsionaalse plahvatuse ajal toetada?
- Kuidas täiskasvanu saab reageerida, kui laps on tugeva emotsiooni mõju all
- Kuidas pakkuda lapsele tuge ja soodustada rahunemist
- Erinevate olukordade analüüs ja toetava reageerimise harjutamine
Rahunemisvõtted ja toetav keskkond kodus
- Lihtsad rahunemisvõtted, mida saab lapsega igapäevaelus proovida
- Mängud ja harjutused, mis toetavad enesekontrolli ja eneseregulatsiooni arengut
- Kuidas kujundada kodust keskkonda, mis arvestab lapse vajaduste ja koormusega
Mitte ainult kuulamine — proovime ka ise!
- Analüüsime igapäevaseid olukordi ja lapse tugevate reaktsioonide võimalikke põhjuseid
- Harjutame kasvava pinge ja ülekoormuse märkama õppimist erinevates olukordades
- Proovime lihtsaid rahunemisvõtteid ja eneseregulatsiooni toetavaid harjutusi
- Mängime läbi keerulisi olukordi, et harjutada lapse toetavat ja rahulikku juhendamist
Kellele koolitus sobib?
Lapsevanematele ja hooldajatele, kes puutuvad kokku lapse tugevate emotsionaalsete reaktsioonide, ärevuse, jonnihoogude või ülekoormusega.
Eelteadmised ei ole vajalikud.
Kuidas koolitus toimub?
4 akadeemilist tundi kontaktõpet: interaktiivsed selgitused, arutelud, olukordade analüüs, praktilised harjutused ja rolliülesanded.
Iseseisvat tööd ei ole ette nähtud.
Täielik õppekava
Õppekava nimetus
Jonnihood, ärevus ja ülekoormus: kuidas aidata lapsel rahuneda.
Õppekavarühm
Kasvatusteadus.
Koolituse eesmärk
Aidata lapsevanematel mõista lapse keerulise käitumise võimalikke põhjuseid ning omandada praktilised võtted lapse toetamiseks emotsionaalse pinge, ärevuse ja ülekoormuse korral.
Õpiväljundid
Koolituse läbinu:
- mõistab lapse keerulise käitumise võimalikke põhjuseid;
- oskab märgata käivitajaid, ülekoormust ja suureneva emotsionaalse pinge tunnuseid;
- teab, kuidas toetada last tugevate emotsioonide ajal;
- oskab kasutada lihtsaid rahunemisvõtteid ja kujundada toetavat kodust keskkonda.
Õppe maht ja õppevorm
Õppe kogumaht on 4 akadeemilist tundi kontaktõpet.
Iseseisvat õpet ei ole ette nähtud. Praktilised harjutused toimuvad kontaktõppe raames.
Sihtgrupp
Laste vanemad ja hooldajad, kes puutuvad kokku lapse tugevate emotsionaalsete reaktsioonide, ärevuse, jonnihoogude või ülekoormusega.
Õpingute alustamise tingimused
Eeltingimused puuduvad.
Õppe sisu
Koolitus hõlmab järgmisi teemasid:
- mis võib olla jonnihoogude, keeldumise ja tugevate emotsionaalsete reaktsioonide taga;
- ärevus, väsimus, sensoorne ülekoormus ja muud võimalikud käivitajad;
- eneseregulatsiooni eripärad, sealhulgas ATH ja teiste arenguliste eripärade võimalik mõju;
- kuidas täiskasvanu saab reageerida emotsionaalse plahvatuse hetkel;
- mängud ja harjutused enesekontrolli arendamiseks;
- rahunemisvõtted ja toetava keskkonna loomine kodus.
Õppemeetodid
Interaktiivne loeng, arutelu, olukordade analüüs, praktilised harjutused ja rolliülesanded.
Õppekeskkond
Koolitus toimub täiskasvanute õppeks ja väikerühma praktiliseks tööks sobivas õpperuumis, kus on vajalik esitlustehnika.
Koolituse lõpetamise tingimused ja väljastatav dokument
Koolituse lõpetamise tingimus on osalemine vähemalt 75% kontaktõppest.
Õpiväljundite saavutatust eraldi lõpphindamisega ei hinnata.
Osalejale väljastatakse tõend koolitusel osalemise kohta.
Nõuded koolitajale
Lapse arengu ja toetamise teemaga seotud erialane ettevalmistus ja/või praktiline töökogemus ning täiskasvanute koolitaja kompetentsid.
Koolitaja
Natali Merimaa.
